Gå til indhold

Kalaallisut eqikkaaneq: Info Norden pillugu ukiumoortumik nalunaarusiaq

Info Norden nunani avannarlerni inuttaasunut nunat avannarlermiunut tamakkiisumik paasissutissiivittut kisiartaavoq pisoqaanersaallunilu. Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa 20230-mut takorluugaannik piviusunngortitsiniarluni qitiusumik suliaqarpoq, tassaasoq Nunat Avannarliit unammillersinnaasut aamma peqataatitsiffiusut innuttaasut suliffeqarfiillu piumasaminnik nuttarfigisinnaasaat.

  1. Ukiuni 25-ni Info Norden: 2023-mi Info Norden ukiunik 25-nngortorsiorpoq, Nunani Avannarlerni piumasamik nuttarsinnaaneq aamma nunat killingisa akornanni aporfinnik akiuineq pillugit paasissutissiisarluni. Tamanna Nunani Avannarlerni Siunnersuisoqatigiivisa Oslomi ataatsimiinneranni Københavnimilu ataatsimeersuarneranni ilaatigut nalliuttorsiutigineqarpoq. 
  2. Info Nordenip nittartagaannut aatsaat taamak amerlatigisut isersimapput: Info Nordenip nittartagai 2023-mi aatsaat taamak inunnit amerlatigisunit pulaarneqarsimapput, tassa 2 millionit sinnerlugit iserfigineqarsimagamik. Quppernerit 2,6 millioneriarlutik iserfigineqarsimapput. Info Nordenip allaaserisaanni atuarneqarnerpaani 10-ni Norge pillugu allaaserisaasimapput.
  3. Info Nordenip nittartagaasa innuttaasut naleqquttunik paasissutissanik onlinemik nassaarsinnaanerat sunniuteqarluartumik qulakkeertarpaat: Naak rekortiliilluni ukiumi 2022-mi 5.370-ini saaffiginnittoqarsimanermit 2023-mi 4.614-inut appariartoqarsimagaluartoq, tamatuma uppernarsarpaa Info Nordenip nittartagaannut pulaartartut amerliartornerat, amerlanerujartuinnartullu paasissutissat pisariaqartitatik Info Norden attavigeqqaarnagu nassaarisaraat.  Taamaalilluni internettikkut 2022-mi 1.000-riaraq pulaartoqarsimagaangat saaffiginnissutit 2.8-sarnerannit 2023-mi 2,3-nut appariarsimapput. Tamanna Info Nordenip anguniagaanut tulluartuuvoq, tassa innuttaasut sapinngisamik amerlasuut paasissutissat ujakkatik norden.org-imi nassaarisassagaat.
  4. Nunat killingisa akornanni aporfiit sapernannginnerusumik nalunaarutigisarnissaat: Info Nordenip nunat killingisa akornanni aporfiit pillugit paasissutissanik katersisarneq pillugu attaveqaqatigiittarneq pitsanngorsarsimavaa, atuisunut Info Nordenip attaveqaqatigiiffii nunat killingisa akornanni aporfiit aamma ajornartorsiutit allat nuttarnermut tunngasut pillugit nalunaaruteqartarnissamut qanoq atorsinnaagaat pillugu. Atuisut saaffiginnittarnerisa amerlassusaat ukiumut kingullermut naleqqiullugu 2023-mi 1.000-riaraq saaffiginnittoqaraangat 32,9-sarsimapput, ukioq kingulleq 25,5-simasut.
  5. Nunani Avannarlerni suleqatigiinnerat Bruxellesimi assersuutitsialattut erseqqissaatigineqarnera: Info Norden European Citizen Action Services' ataatsimeersuarneranni "State of the Union Citizens' Rights" pillugit oqalugiarpoq, tassani Nunani Avannarlerni aamma nunani avannarlerni suleqatigiinnermut atatillugu innuttaasunut suliffeqarfinnullu paasissutissanik tunniussuisarneq pillugu oqalugiarpoq. Info Nordenip maannakkut suliniutit aamma oqaluttuarisaanermi Nunani Avannarlerni nuttartarneq pillugu siuarsaanermi suliniutaasimasut, aamma aporfiit aalajangersimasut pillugit ilisimatitsisvoq. Ataatsimeersuarnermi Info Nordenip naggataarutaasumik takorluugaq saqqummiuppaa, tassaasoq Nunat Avannarliit nunarsuup ilaatut peqataatitsinerpaaffinngornissaa pillugu takorluugaq, oqallisigalugulu anguniakkap taassuma angunissaanut alloriarnerit suut pisariaqartinneqarnersut. 
  6. Nunani avannarlerni nunat killingisa akornanni aporfiit pillugit sammisaqarneq aallaavigalugu ataatsimiinnerit: Info Norden 2023-mi nunat killingisa akornanni aporfiit pillugit arlalinnik sammisaqarneq aallaavigalugu ataatsimiisitsinermik aaqqissuussivoq. Ataatsimiinnerni, nunat tamalaat imaluunniit EU-p iluani ajornartorsiutit nalinginnaasumik suliarineqartartunut assersuussillutik, nunat avannarlermioqatigiit ajornartorsiutigisartakkaminnut isiginneriaatsiminnik pingaarutilimmik saqqummiipput. Info Norden Finlandip nunat killingisa akornanni aporfiit pillugit suleqatigiiffia pillugu EU-mi peqqussut Single Digital Gateway aamma nunani avannarlerni Once Only Technical Systemip atortuulersinneqarnera pillugit paasissutissiilluni ataatsimiisitsivoq. Sverigep Riksdagiata socialsikringsudvalgia Olsomut paasisassarsiorluni tikeraarmat, Info Norden ataatsimiititaliap suliaanut naleqquttumik nunani avannarlerni nunat killingisa akornanni aporfiit pillugit paasissutissiivoq.
  7. Info Nordenip tusagassiuutini paasisimasaqarluarnera pillugu qitiutitsineq: 2023-mi Info Nordenip suliai nunani avannarlerni tusagassiorfinni arlalinni erseqqissaavigineqarsimapput, ilaatigut ukiunik 25-nngortorsiornermut atatillugu, aamma ilaatigut Nunani Avannarlerni nuttarsinnaaneq pillugu suliniutini paasisimasaqarluarneranut atatillugu. Info Nordenimik tusagassiutini eqqartuinerup innuttaasut nunat killingisa akornanni nuussagaangamik, uteqqianneranni aamma ilinniagaqarneranni periarfissarpassui aamma unammilligassai qaammarsaaffigisimavai; soorlu Finlandimit Norgemut nuunneq, Sverigemi bankkontortaarniarnermi ajornartorsiuteqarneq aamma nunani avannarlerni innuttaasut immikkut ittumik nunat avannarlermiutut pisinnaatitaaffeqalernissaat pillugit ajornartorsiutit pillugit.
  8. Nunat Avannarlermiut Ulluanni oqaluuserisassat pillugit Nunani Avannarlermiut suleqatigiinnerat: Nunat Avannarlermiut ulluanni, 23. marts, nunat avannarlermiut nunarsuarmi nunarsuup ilaani immikkoortumi politikkikkut suleqatigiinnertik nalliuttorsiutigisarpaat, ilaatigut nunani avannarlerni maanna pisut pillugit oqallinnertalimmik. Info Norden nunani arlalinni aaqqissuussinermut peqataasimavoq. Oqallinnermi ataatsimi nunani avannarlernit aallartitat kaammattorneqarput nunat avannarliit akornanni suleqatigiinnermik patajaallisaaqqullugit. Oqallinnermi allami Finlandimi rigsdagsvalgetimut qineqqusaartut oqallisigaat qanoq ililluni nunami namminermi aamma nunat avannarlermiut soqutigisaat ataatsimoortut pitsaanerpaamik ataqatigiissarneqarsinnaanersut, Nunani Avannarlerni innuttaasunut suliffeqarfinnullu iluaqutissanngorlugit. Aaqqissuussinerit inuit katillugit 1.000-it sinnerlugit peqataaffigisimavaat.
  9. Info Norden Nunat Avannarliit Killiit inuusuttai angusarpai: Nunat Avannarliit Killiit ilaanni arlalinni Info Norden tamanut ammasumik paasissutissiinermik ingerlataqartitsinernut peqataasarsimavoq. Kalaallit Nunaata Kujataani paasissutissiilluni angalanerni, Savalimmiuni Islandimilu suliffissat pillugit nittarsaassivinni aamma inuusuttut ilinniarfiini paasissutissiiartornikkut Info Norden nunani allani sulisinnaanermut ilinniagaqarsinnaanermullu periarfissanik paasissutissiiartorsimavoq.
  10. Nunani Avannarlernit ambassadeqarfinnik oqaloqateqarluartarneq: Info Nordenip Nunani Avannarlernit ambassadeqarfinnik pitsaasumik aaqqissuulluakkamillu suleqatigiinneq ineriartortissimavaa. Oqaloqatigiinnerni pingaarnerusumik ukkatarineqartarpoq innuttaasut Nunani Avannarlermiut nunamut avannarlermiumut allamut nuukkaangamik, suliartoraangamik ilinniariartoraangamilluunniit unammillertagaat pillugit paasissutissanik avitseqatigiittarnernik ingerlatsisarnissaq. Info Norden ambassadeqarfiillu ukiup ingerlanerani ataatsimoorluni paasissutissiisarfiit attavigisarsimavai aamma ajornartorsiutit aalajangersimasut pillugit ingerlaavartumik oqaloqatiginnittarsimalluni.
0W3A0047.jpg
Info Nordenip nalliuttorsiornini Nordisk Rådip ataatsimeersuarneranni nalliuttorsiutigaa. Nordisk Rådip præsidentiata, Jorodd Asphjellip kaagi aggoqqaarpaa. (Assilisaq: Magnus Fröderberg/Norden.org)
“Ukiut 25-t sinnerlugit Info Nordenip Nunat Avannarliit qitiutissimavai, uagut politikerit innuttaasut ulluinnai oqilisaaffiginiassagatsigit. Isumaqarluinnarpunga Info Norden suli ukiorpassuarni atorfissaqarumaartoq, tassami Nunat Avannarliit nunaapput assigiinngitsut arfineq pingasut, assigiinngitsunik inatsisillit ingerlaavartumillu ineriartortuusut.”
Morten Dahlin, Danmarkip nunani avannarlerni suleqatigiinnermut ministeria

Info Norden sunaana?

Info Norden tassaavoq Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa paasissutissiisarfiat. Sullissinerup siunertaraa inuinnaat Nunani Avannarlerni nuttarsinnaanerannut periarfissaasa oqilisaaffiginissaat. Info Norden kikkunut tamanut, nuukkusuttunut, ilinniariarusuttunut imaluunniit Nunani Avannarlerni suliffeqarfimmik aallartitserusuttunut tamakkerlugu isiginnilersitsisarpoq aamma aqqutissiuisarluni. Info Norden aammattaaq nunani avannarlerni tapiissuteqartarfiit aamma nunani avannarlerni nalinginnaasumik suleqatigiinnerit pillugit paasissutissiisarpoq.
Info Nordenip nittartakkat nunani avannarlerni oqartussat suleqatigalugit ineriartortittarpai nutarsartarlugillu,  innuttaasunit saaffiginnissutit akisarlugit, nunat killingisa akornanni aporfiusinnaasut pillugit Grænsehindringsrådetimut nalunaaruteqartarluni aamma oqartussanut, sulianik suliarinnittartunut aamma soqutigisaqaqatigiinnut allanut paasissutissiinernik ingerlatsinerit aaqqissuuttarlugit. 
Info Norden nunani avannarliit illoqarfiini pingaarnersani arfineq pingasuusuni allaffeqarpoq, saaffiginnissutillu oqaatsit tulliusut atorlugit akisarluni danskisut, finskisut, savalimmiutut, kalaallisut, islandimiutut, norskisut, svenskisut tuluttullu.

Ilisimasat aamma Nutaaliorneq:
Ilisimasanik aamma nutaaliornermik tapersersuineq aamma Nunani Avannarlerni tamarmi suliffeqarfiit ineriartortitsinissamut periarfissanik atuisarnissaat siunertaralugu oqilisaassineq, periarfissat piujuartitsinissamut saqinnerup, teknologiimut digitalimullu saqinnerup aamma bioøkonomiip alliartuinnavissup pilersitai.
Suliffeqarfiit ingerlalluartut:
Piginnaasanik aamma suliffeqarfinnik ingerlalluartunik ineriartortitsineq, piujuartitsinissamut saqinnerup  aamma digitalimut saqinnerup piumasaqaatigilersitaannut akuersaartumik, aamma Nunani Avannarlerni piumasaqaatitaqanngitsumik nuttarsinnaanermik tapersersuisumik.
Digitaliseriineq aamma ilinniagaqarneq: 
Digitaliseriineq ilinniagaqarnerillu atorlugit Nunani Avannarlerni nunanik tamanik imminnut qaninnerulersitsineq.
Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisooqatigiivi: Takorluugarput 2030. Info Norden Nunani Avannarlerni unammillersinnaanerusoq pillugu sulivoq.