Gå til indhold

Info Norden 2024-mi

Info Norden tassaavoq nunat avannarliit akornanni inuit angalasarnerannik oqinnerulersitsinissaq anguniarlugu aamma nunani avannarlerni periarfissanik atuisinnaanerat pillugu Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa sullissiviat.  2024-mi paasissutissiisarfik inunnik amerlanernik angusaqarsimavoq, aamma nunat killingisa akornanni  aporfiit suussusilernerannut aamma taakku annikillisaaviginerannik suliaqarsimavoq, taakku inunnut suliffeqarfinnullu suli unammilligassaqartitsisarput.

  • Aatsaat taamak amerlatigisut Nunani Avannarlerni periarfissanik ujartuisimapput: Info Nordenip nittartagaat 2024-mi 2013-mit 24,8 prosentinik amerlanerusunit iserfigineqarsimapput. Quppernerit 2,5 millioneriarlutik pulaarneqarsimapput, quppernerit 3 millionit sinnerlugit agguaqatigiissillugit atuarneqarsimallutik.  Kisitsisit taakku aatsaat taamak qaffasitsigaat. Norge nunaavoq atuisunit paasissutissanik ujaasiffigineqarnerpaasartoq: Quppernerit 2024-mi pulaarneqartut 30 procentii Norgemut tunngapput.
  • Info Nordenip atuisuisa paasissutissat internetttikkut annertunerujartuinnartumik nassaarisarpaat: Info Nordenip 2024-mi saaffiginnissutit 4411-it akisimavaat. Saaffiginnissutit amerlassusaat ukiumut siusinnerusumut naleqqiullugit 4,4 %-inik appariarsimapput.  Info Nordenip nittartagaanni pulaartartut amerlanerulersimanerisa uppernarsarpaat atuisut amerlanerujartuinnartut paasissutissat pisariaqartitatik nittartakkakkut nassaarisaraat,  Info Norden toqqarlugu attaviginngikkaluarlugu. Saaffiginnissutit amerlassusaat internettikkut pulaartut amerlassusaannut naleqqiullugu ikileriarsimapput, 2023-mi 1000-it internettikkut pulaarnerannut naleqqiullugu  2,3-t saaffiginnissimapput, 2024-mili 1000-it internettikkut pulaarnerannut naleqqiullugu 1,7-t saffiginnissimallutik.  Tamanna inuit sapinngisaq tamaat paasissutissanut akissutissat norden.org-imi nassaarisassagaat Info Nordenip angusaqarniarluni suliniutaanut tulluuppoq.
  • Ilitsersuutit nutaat atuisunut tamakkiisumik isiginnilersitsipput: Info Norden ukiuni kingullerni ilitsersuutinik immikkut ittumik sullitanut aamma piviusumik pissutsinut sammisunik suliaqarsimapput. 2024-mi Info Norden ungasianit aamma akuleriissitsilluni suliffiit, utoqqaat nuttarneri aamma Nordjobbimik suleqateqarluni,  utaqqiisaasumik najugaqarallartarnerit aamma ukiup ilaani suliffiugallartartut pillugit ilitsersuusiorsimavoq. Ukiup ingerlanerani Info Nordenip isumaginninneq pillugu isumannaallisaaneq pillugu pisortat sillimmaasiisarnerat pillugu paasissutissat Info Nordenip nittartagaanni, nunani avannarlerni isumaginninneq pillugu isumannaallisaaneq pillugu pisortat sillimmaasiisarfii suleqatigalugit ineriartorteqqissimavai.
  • Info Norden nunat avannarliit killiisa akornanni aporfiit pillugit suliaqarnermut ilaavoq: Info Nordenip 2024-mi saaffiginnissutit akisaasa ilaat 201-it Nunani Avannarlerni killilersugaanngitsumik nuttarneq pillugu saaffiginnissutaapput. Info Nordenip Grensehinderrådet attavigisimavaa nunat killingisa akornanni aporfiit nutaat pillugit, aamma taakkuninnga sisamat Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivini Grensehinderrådetip allattoqarfianut nalunaarutigisimallugit. Info Nordenip aammattaaq nunat immikkoortuini grenseråd (nunat killingini siunnersuisoqatigiit), eqimattat oqilisaassisartut aamma nunani namminerni nunat killingini aporfiit pillugit attaveqarfiit peqataaffigisarpai.
  • Nunat avannarlermiut aamma nunat baltiskiusut akornanni suliffimmi ingerlalluarneq pillugu isaaffiit suleqatigiinneq patajaallisaaffigissavaat: 2024-mi Info Nordenip, Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa, Euroguidance aamma Nunani Avannarlerni aamma nunani baltiskiusuni pisortani ilinniartitaanermut aamma suliffinni ingerlalluarneq pillugu isaaffiit pillugit suleqatigiinneq pilersissimavaat. Anguniagaavoq misilittakkat avitseqatigineqartarnissaat, nunat killingisa akornanni attaveqarfiit pitsaasut pilersinnissaat aamma nunani avannarlerni ilinniartitaanermi aamma suliffissaqartitsinermi innuttaasut aqqutissarsiorneranni ajornaallisaaffiginissaat siunertaralugu digitaliskiusumik aaqqiissutisat oqallisiginissaat.  Ulluk marluk Tromsømi isumasioqatigiinneq suleqatigiinnermut pilersitsiffiuvoq, aamma attaveqarfik 2025-mi sammisassanik nutaanik pilersaaruteqarpoq.  
Info Nordenip tikeraarnera innuttaasunillu siunnersuinermik suleriaatsit pillugit avitseqateqarsimanera nuannaarutigisimavarput. Aaqqissuussaanera, Nunani Avannarlernut immikkut ittumik ilusilersugaq, innuttaasunut nuttartartunut tapersersuinermut periaasiuvoq pitsaalluinnartoq. Pulaarnermi ataatsimut unammilligassat aamma allanngoqqajaanerit suussusilerneri nalilimmik suliap sunniutaanik malugisaqarnernik utertitsiffiuvoq, ECAS-p suliaanut aamma YEA-p nakkutiginninneranut qanimut naleqquttungorsarlugit. Europami nunat akornanni innuttaasut annertunerusumik nuttarsinnaanerat pillugu tapersersuinissap pitsanngorsaaviginissaa aamma attaveqarfiit suleqatigiinnerulernissaasa pingaaruteqassusaat ersersinneqarpoq. 
Claire Damilano, Senior Legal Manager, European Citizen Action Service (ECAS)
  • Nunani avannarlerni ataatsimoorussamik suliffissaqartitsineq 70 år: 1954-imiilli nunani avannarlerni ataatsimoorussamik suliffissaqartitsiniarneq pillugu isumaqatigiissut atuussimavoq. Sverigemi Arbetsmarknadsdepartementet, Arbetsförmedlingen, Nordregio aamma Norden i fokus suleqatigalugit Info Norden Malmømi nalliuttorsiortitsillutik isumasioqatigiissitsipput. Tassani eqqartorneqarput inuit suliffeqarfiillu nunani avannarlerni allani periarfissanik atuisinnaanerat qanoq oqinnerulersinneqarsinnaanersoq, digitaliskimik aaqqiissutissat atornerannut atatillugu ajornartorsiutit aaqqiivigineqartariaqartut, ungasianit sulerusullutik kissaateqartut pilersaarusiuunnissaat pingaaruteqartoq, Nunat Avannarliit avataanit suliartortartussanut kajumernarnerulersinneqartariaqartoq, aamma inuit EU/EØS avataaneersut nunat killingisa akornanni sulisinnaanerat ajornannginnerulersinneqartariaqartoq. 
  • Nunani Avannarliit aamma Europap akornanni killilersugaanngitsumik nuttarsinnaaneq: Nunani Avannarlerni killilersugaanngitsumik nuttarsinnaaneq pillugu suliaqarneq Europami suliniuteqarnernut arlalinnut pissuseqatigiittumik ingerlanneqarpoq. Info Norden 2024-mi europami sullissiviit programmillu  misilittakkanik avitseqatigai, ilaatigut Brusselimut tikeraarnermi. Single Digital Gateway, Your Europe, European Citizen Action Service, Your Europe Advice, Europass aamma eIDAS ataatsimeeqatigisarnerisa takutippaat oqaloqatigiinnissamut suleqatigiinnissamullu annertuumk ilippanaateqartoq.  
  • Info Nordenip killilersugaanngitsumik nuttarsinnaaneq Nunani Avannarlerni tamani oqaluuserisassanngortippaa: Info Nordenip nunat arlallit demokrati pillugu festivaliini, Nunat Avannarliit Ulluanni, Järvaveckan, Nunat Avannarliit Killiit aamma Margretedageneni Nunat Avannarliit eqqartuiffigitippai. Sammineqartut tassaapput soorlu inuussutissarsiornermi aporfiit, digitaliskimik aporfiit aaqqiissutissallu, isummannaallisaaneq, siunissami suliffissaqartitsiniarneq, inuussutissarsiutinik ilinniarnerit aamma Nunani Avannarlerni politikkikkut ilanngutitaaneq politikerinit, inuussutissarsiornermit sinniisunit, ilisimatuunit aamma sammisanik taakkuninnga suliaqartunit oqallisigineqarput. 
  • Nunani Avannarlerni ambassadit suleqatigineranni innuttaasut suliffeqarfiillu ukkatarineqarput: Ukiuni arlalinni Info Nordenip nunani avannarlerni ambassadeqarfiit qanimut suleqatiginerat ineriartortissimavaa. 2024-mi Info Norden nunani avannarlerni tamani ambassadeqarfiit tamaasa oqaloqatigisimavaat. Oqaloqateqarneq naleqqussimavoq nunani susoqarnersoq pillugu paasissutissanik agguaassinermut atatillugu, aamma innuttaasut Nunani Avannarlerni nuussagunik, suliartussagunik imaluunniit ilinniariartussagunik unammilligassat suut naapissinnaagaat pillugit paasissutissiinermut.
Info Norden suleqatigalugu Euroguidance Norway aamma Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivi 2024-mi nunat avannarliit-nunat baltiskiusut ilinniagaqarnermut isaaffiannik pilersitsisimavoq.  Info Norden webinarinik ingerlatsinermut aamma minnerunngitsumik Tromsømi isumasioqatigiinnerup annertuup ingerlanneqarneranut suleqataalluarsimavoq. Info Norden programkomitéenimi suleqataasimavoq aamma  webinarini aaqqisuussinermilu eqimattanik aqutsisimalluni. Attaveqarfik maanna pilersinneqareermat Info Nordenip suli suleqatigilluinnarnissaa neriuutigaarput.
Karoline Tellum-Djarraya, Seniorrådgiver, Direktoratet for høyere utdanning og kompetanse i Norge
  • Info Norden innuttaasunik sullissilluarsimaneq pillugu nersornaaserneqartoq: Info Norden nersornaammik "Nunani avannarlerni ukiumi suliatsialak 2024" pillugu Pohjola-Nordens Ungdomsforbundimit nersornaaserneqarpoq, “siunissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu aamma pitsaasumik suleqatigiinneq, inuusuttunut Nunani Avannarlerni nuunnermi, ilinniagaqarnermi sulinermilu periarfissanik aporfissanillu ilisimannilersitsineq” pillugu qujassutitut. 
  • Nunat killingini aporfiit annerusumik ukkatarineqalernerat aamma Info Nordenip nutaamik aaqqissuussaanera: Info Norden 2025-mit nunat avannarliit suleqatigiinnernut ministeriisa nutaamik ukiuni arfinilinni ingerlasussami  killilersugaanngitsumik nuttarsinnaaneq pillugu programmiannut (Nordisk ministerråds Program for fri bevegelighet i Norden) ilannguppoq. Programmimi anguniarneqarpoq nunat killingini aporfinnik annikillisaanissaq, inuit suliffeqarfiillu killilersugaanngitsumik nuttarsinnaanerannik siuarsaaneq aamma nunat killingini aporfiit aamma paasissutissiinermik suliaqartut pillugit suliniutillit assigiinngitsut akornanni suleqatigiinnermik patajaallisaaneq. 2025-mit Info Nordenip ingerlanneqarnera Foreningene Nordenimit aamma NORA-mit nunani avannarlerni ataasiakkaani nunani avannarlerni suliffeqarfinnut nuunneqassaaq.  

Info Nordenip atuisuisa 2024-mi ajornartorsiutigisimasaannut assersuutit

  • Digitalimik aporfiit: Digitalimik sullissiviit inuttaasut pisortanik attaveqaqateqartarnerat piuminarnerulersittarpaat, kisianni nunat akornanni digitaliskiusumik qarmaqarpoq. Nunani avannarlerni allani pisortat sullissiviinut elektroniskiusumik uppernarsaateqarluni isertoqarsinnaanngilaq. Allaat nunami avannarlermi allami nittartakkani innuttaasut aallaaviusumik pisortat oqartussaqarfiannut isersinnaaffianni, naalagaaffiit aaqqissuussinerisa akornanni inuit kinaassusaannik uppernarsaanissamut sakkussaq amigaatigineqarpoq. 
  • Inunnik nalunaarsuiffiit akornanni avitseqatigiinneq: Inuk nunamit avannarlermit nunamut avannarlermut allamut nuukkaangat inunnillu nalunaarsuiffimmut nalunaarsorneqarluni, taava inunnik nalunaarsuiffiit akornanni paasissutissat arlallit avitseqatigiissutaasarput. Kisianni kingorna nuuttoqarnermi, atit allanngortinnerini imaluunniit inuunermi pissutsit allanngoraangata soorlu katinneq, avinneq imaluunniit angajoqqaajuneq pillugit paasissutissat avitseqatigiiffigineqarneq ajorput. Aamma toqusoqarneq pillugu nunat akornanni nammineq ingerlasumik paasissutissanik avitseqatigiittoqarneq ajorpoq.
  • Pisinnaatitsissutit aamma nammineersinnaanngitsunik nakkutiginninneq: Amerlanerujartuinnartut siunissami pisinnaatitsissutit aamma nammineersinnaanngitsunik nakkutiginninnerit allat nunat killingisa akornanni atuunnersut Info Nordenimut saaffiginnissutigisarpaat. Nunat akornanni malittarisassat amigaataaneri pissutigalugit tamakku nalinginnaasumik akissutissaqartinneqanngillat.
  • Sulianik suliarinninnermut piffissat: Innuttaasorpassuit nunat avannarliit akornanni nuukkaangamik imaluunniit nunat marluk imaluunniit nunat arlallit akornanni pisortani oqartussat paasissutissanik avitseqateqassagaangamik sulianik suliarinninnermut piffissarujussuaq atorneqartartoq misigisarpaat. Tamanna atuuppoq assersuutigalugu inunnik nalunaarsuiffinni aamma isumaginninneq pillugu isumannaallisaaneq pillugu sillimmaasiisarnermut pisortani kiisalu biilinik nunanit allanit tikiussisoqartillugu imaluunniit naalagaaffimmi innuttaassuseqarnermik qinnuteqartoqartillugu.
  • Islandimiut nakorsat immikkut paasisimasalittut Sverigemi ilinniarsinnaanerannik akuersissuteqarnissaq: Islandimiut nakorsat Sverigemi immikkut paasisimasalittut ilinniagaqarnissamik kissaatillit, Sverigemi paasisimasalittut uppernarsaateqalerniarlutik Svensk Basisutdanning (BT) tunngaviusumik ilinniagaqarnissamut qinnuteqarfiginiarlugu piumasaqaatit piviusunngortinniarneri ajornartorsiutigisarpaat.  
  • Aningaasaateqarfimmi konto: Nunani Avannarlerni aningaasaateqarfippassuit inunnut nunami inunnik nalunaarsuiffimmi nalunaarsorneqarsimanngitsunut aningaasaateqarfimmi kontomik pilersitsiniarnerat naaggaartarpaat. Tamanna tulliusunut tunngassuteqarpoq, tassa ilaatigut nunat killingisa akornanni aporfiit,  inuit qanittumi nooqqammisut, sunngiffimmi illumik pigisaqartut, imaluunniit inuit, nammineersinnaanngitsup nakkutigisamik nunaanit allaanerusumi nunami najugaqartut. Pisut ilaanni aamma tamanna atuuppoq nunami allami aalajangersimasumik illusiniaraanni.
  • Biilimik nuna allameersumik atorneq: Inuk nunami avannarlermi allami nalunaarsorneqarsimasumi biilimik attartorsinnaanngilaq aamma nunamini najugaqarfigisamini ingerlassinaanagu piginnittoq biilimiitsinnagu. Tassa biilimik attartortoq atuisuunertut naatsorsuutigineqarmat, aamma akileraarutitaqanngitsumik biilimik atuineq inerteqqutaavoq. Aamma utaqqiisaagallartumik atornissaq allakkatigut uppernarsarneqarsinnaanngilaq.  Ajornartorsiutaasoq nunat killingini immikkut atuuppoq, ulluinnarni nunat killingini siumut utimullu ikaartoqartartillugu.
  • Nunanit allanit soraarnerusutisiat sipaakkat qallunaanit akileraaruserneqartarnerat: InuitDanmarkimi najugallit misigisarpaat nunani allani soraarnerusutisiatik sipaakkatik Danmarkimi isertitatut akileraaruserneqartarnerat, peqatigitillugulu nunami allami sipaakkatik tigusinnaaneq ajorpaat imaluunniit allamut nuussinnaanagit. 

Info Norden suua?

Info Norden tassaavoq Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa paasissutissiinermik sullissivia. Sullissinerup siunertaraa Nunani Avannarlerni killilersugaanngitsumik angalasarnerup oqinnerulersinnissaa. Info Norden tamanut nuukkusuttunut, suliartorusuttunut, ilinniagaqarusuttunut, suliffeqarfinnik aallartitserusuttunut ingerlatserusuttunullunniit ataatsimut isiginnilersitsisarpoq aamma aqqutinik qaninaariarfinnik paasissutissiisarluni.
Info Nordenip nittartakkat ineriartortittarpai aamma nutartertarlugit nunani avannarlerni oqartussat suleqatigalugit, innuttaasunit saaffiginnissutit akisarlugit, nuna killingini aporfiusinnaasut pillugit  Grensehinderrådetimut nalunaarusiortarluni aamma oqartussanut, sulianik suliarinnittartunut aamma soqutigisaqaqatigiinnut allanut paasissutisiisarnernik aaqqissuisarluni.  
Info Norden nunani avannarlerni illoqarfiit pingaarnersaanni arfineq pingasuni allaffeqarpoq, aamma saaffiginnissutit oqaatsit uku atorlugit akissuteqartarluni danskisut, finlandimiutut, savalimmiutut, kalaallisut, islandimiutut, norskisut, svenskisut aamma tuluttut.
2025-mit Info Norden Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivisa killilersugaanngitsumik nuttarsinnaaneq pillugu programiannut (Nordisk ministerråds Program for fri bevegelighet i Norden) ilannguppoq.

Ilisimasat aamma Nutaaliorneq:
Ilisimasanik aamma nutaaliornermik tapersersuineq aamma Nunani Avannarlerni tamarmi suliffeqarfiit ineriartortitsinissamut periarfissanik atuisarnissaat siunertaralugu oqilisaassineq, periarfissat piujuartitsinissamut saqinnerup, teknologiimut digitalimullu saqinnerup aamma bioøkonomiip alliartuinnavissup pilersitai.
Suliffeqarfiit ingerlalluartut:
Piginnaasanik aamma suliffeqarfinnik ingerlalluartunik ineriartortitsineq, piujuartitsinissamut saqinnerup  aamma digitalimut saqinnerup piumasaqaatigilersitaannut akuersaartumik, aamma Nunani Avannarlerni piumasaqaatitaqanngitsumik nuttarsinnaanermik tapersersuisumik.
Digitaliseriineq aamma ilinniagaqarneq:
Digitaliseriineq ilinniagaqarnerillu atorlugit Nunani Avannarlerni nunanik tamanik imminnut qaninnerulersitsineq.
Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisooqatigiivi: Takorluugarput 2030.