MENU
Saqqummersitaq manna aamma internettikkut pissarsiassaavoq:
https://pub.norden.org/politiknord2022-736
Nunani Avannarlerni inuiaqatigiinnut atugarissaarfiusunut tunngavigisat tassaapput innuttaaqataasut tamarmik assigiinnik periarfissanut, toqqissisimanissamullu taamaaqatigiinnik tunngaveqartinnissaat – suiaassutsit, inuiaqatigiinni sorlerni pinngorfeqarneq, upperisat, isummat pigiliussat, atuuffeqarfiit, ukioqassuseq imaluunniit atoqatigiittarnikkut sorlernut sammiveqartuuneq apeqqutaatinnagit. Inooqatigiinni pisinnaatitaaffitik atorlugit kikkut tamarmik peqqinnissaqarfimmut, isumaginnittoqarfimmit ikiorsiissutinut, ilinniagaqarnermut, kulturimut suliffeqarfimmullu assigiimmik attaveqartuupput.
Nunat Avannarlerni innarluutilinnik suleqatigiinnermi inuit pisinnaatitaaffii aamma peqataaqataanerit tassaapput tamatigut tunngaviujuartut. Immikkoortoqarfiit imminnut attuumassutillit tamaasa aallaavigalugit inuit pisinnaatitaaffii isigisaraangatsigit inuit ataasiakkaat assissaqanngitsumik atugarisaannik ataqqinninnerput takutipparput, aammalu naligiissuunissaq, akulerussuinissaq anguniagaraagut, imaluunniit inunnik immikkoortiteriffiunissamut aarleqqutaasoq sianiginiartarlutigu. Inuup isigineqarnera imaluunniit iliuuseqarfigineqarnera ataasiinnarmik, soorlu suiaassutsimik, atoqatigiittarnikkut sorlernut sammiveqartuunermik, inuiaqatiginni sorlerni pinngorfeqarnermit, imaluunniit atuussinnaassutsimik tunngaveqaannanngilaq, ataatsimoortitatulli isigineqartariaqarluni.
Nunat Avannarlerni nunat piujuartitsisutut inuiaqatigiit allanngoriartornissaat anguniagaraat, taakkulu nunat avannarlermiutut innuttaasut kiffaanngissuseqarlutik inuunissamut namminnerlu anguniakkaminnik tikitaqarniarnissamut periarfissaannik tunngaveqarput. Sulinermikkut Nunat Avannarliit inuiaqatigiit akulerussuisitsisut iluaqutissartaat naleqassusaallu erseqqissaavigaat, tamaani kikkunnut tamanut qarasaasiakkut timitalittullu avatangiisit tikinneqarsinnaallutillu atorneqarsinnaasuussallutik. Sutigut tamatigut ilusilersuinerit inuiaqatigiit kikkunnut tamanut tikinneqarsinnaatippaat – innarluutillit kisiisa pinnagit.
Innarluutilinnut politikki inuiaqatigiit piujuartitsisuusut, kikkunnilluunniit avataani inissisimatitsinngitsut pinngortikkiartornissaannut tunngasuuvoq. Innarluutilinnut politikkimut anguniagaq tassaavoq inuit atuussinnaaffimmikkut annaasaqarsimasut inuiaqatigiinni suni tamani ilanngussinnaatinnissaat. Politikkerisaq pisinnaatitaaffinnik isiginniffimmik ilisarnaateqarpoq, tamannalu Naalagaaffiit Peqatigiit (FN-ip) inunnut innarluutilinnut pisinnaatitaaffii pillugit isumaqatigiissutaata (FN-ip innarluutilinnut isumaqatigiissutaata, UNCRPD-p) atuutsilernerani piviusunngortinneqarpoq. Tikinneqarsinnaassuseq tassaavoq innarluutillit inuiaqatigiinni namminersuutigisaminnik inuuneqarsinnaanissaannut, assigimmillu atugaqarlutik peqataaqataasinnaanissaannut tunngaviusutut najoqqutassiaq.
Vision 2030 malillugu kingusinnerpaamik 2030-mi Nunat Avannarliit tassaalersimassapput nunarsuarmi nunap immikkoortoqarfia piujuartitsinerpaallunilu akulerutsitsisuunerpaaq. Takorluugaq periusissialikkatut pingaarnersiukkanik pingasunik peqarpoq: Nunat Avannarliit minguitsuusut, Nunat Avannarliit unammillersinnaassusillit, aammalu Nunat Avannarliit inooqatigiiffimmi piujuartitsisuusut. Takorluukkap piviusunngortinnissaanut naleqqiullugu innarluutilinnik suleqatigiinneq pingaarutilimmik inissisimavoq. Tamanna ingammik Nunat Avannarlernut inooqatigiiffimmi piujuartitsisunut tunngatillugu immikkut attuumassuteqarpoq, tamaani sutigut tamatigut ilusilersuinerit, tikinneqarsinnaassuseq akulerussuinerlu tassaallutik qitiusutut ilaasut. Innarluutillit tassaapput inuiaqatigiinni isumalluutaasut, taakkulu suliffeqarfimmi inuiaqatigiinnilu peqataaneri tassaapput piujuartitsinermik politikkikkut anguniakkat tikinnissaannut tunngaviusut. Nunat Avannarliit nunarsuarmi nunap immikkoortuanik piujuartitsisuunerpaallunilu akulerussuutitsinerpaanissaa pillugu anguniagaq tikinniarlugu killiligaanngitsumik nuttarsinnaassuseq aamma innarluutilinnut atuutissaaq.
Ukiunut 2021-2024-mut iliuusissatut pilersaarutip takorluukkami anguniakkanik qanoq tikitaqarniarluni Nordisk Ministerrådip suliaqarnissaa nassuiarpaa. Iliuusissatut pilersaarummi suliassaqarfiit immikkut pingaarutillit, nunat avannarlerni innarluutilinnik suleqatigiinnerup ilalersuiffigisai tassaapput suliffeqarfimmik ineriartortitsineq (anguniagaq 7), digitaalinngorsaaneq aamma ilinniagaqartitsineq (anguniagaq 8), peqqissuseq aamma atugarissaarneq (anguniagaq 9), minguitsunngortitsiartorneq (anguniagaq 10), aamma akuulersitsineq (anguniagaq 12).
Piujuartitsisumik ineriartortitsinermi ingerlatassat pingasut (minguitsuussuseq, unammillersinnaassuseq, inooqatigiiffimmi piujuartitsisuuneq) Nunat Avannarliit suleqatigiinneranni pingaarutilittut ilaapput, aammalu kikkunnut tamanut assigiinnik periarfissanut toqqissisimanernullu tunngavigisassanik pilersitsisuullutik. Vision 2030-p aamma Naalagaaffiit Peqatigiiffiani Agenda 2030-p akornanni erseqqissumik attaveqarfeqarpoq, takorluukkamik suliaqarnerit Naalagaaffiit Peqatigiiffiani agendamik (ingerlanniakkanik) nunarsuarmilu anguniakkanik piviusunngortitsinissamut ilalersuimmata. Agenda 2030-mi oqariartuut ”Leave no one behind”-ip (”Arlaannaalluunniit puigorlugu qimannagu”-p) eqqarsaatigalugu Nunat Avannarliit naligiissitsinissamut, meeqqanut inuusuttunullu, kiisalu innarluutilinnut anguniagaasut ilanngussarisissinnaanissaat pingaartuuvoq. Piujuartitsinermik politikkikkut ingerlatassat aamma innarluutilinnik ilanngussuillutillu taakkununnga iluaqutaassapput. Taamaattumik aallartinneranni ingerlatsinermilu tamarmiusumi anguniakkat ilanngussortinnissaat pingaartuuvoq.
Ilaatigut Europarådimi aamma Naalagaaffiit Peqatigiiffianni, kiisalu EU-mi nunat tamalaani suleqatigiinnertigut oqaloqateqarnissamut, misilittakkanik paarlaateqateqarnissamut suleqatigiinnissamullu annertunerusumik periarfissiineri Nunat Avannarlerni annertunerusumik naleqalersitsinermik ilalersuisitsipput. Tamaani nunani Baltiskiusuni suleqatigiinneq aamma pingaaruteqarpoq.
Ingerlanniagaq tamanna tassaavoq innarluutilinnik suliassaqarfimmut Nordisk Ministerrådip periusissialikkatut suleqatigiinnissamut najoqqutassiaa, tamannalu aamma siuliatigut iliuusissatut pilersaarutinik marluusunit suliarisani inassuteqaatinik, kiisalu Nunat Avannarlerni aamma nunat tamalaani suleqatigiinnerni attuumassutilittut periusissialikkatut allagaatinik tunngaveqarpoq.
Nunat Avannarlerni innarluutilinnik suleqatigiinneq makku aqqutigalugit pingaarnertut pisarpoq: Innarluuteqarnerit pillugit suleqatigiinnissamut Nunat Avannarliit ingerlataat, Innarluuteqarnerit pillugit Nunat Avannarliit suleqatigiinnerannut Siunnersuisoqatigiit (Innarluutilinnut siunnersuisoqatigiit, tassaasoq Nunat Avannarlerni pisortatigut innarluutilinnik suleqatigiinnermut tamarmiusunut siunnersuisartutut ingerlatsivik), Innarluutillit kattuffiisa Nunat Avannarlerni suleqatigiinnerannut tapiissuteqartarnermut aaqqiissut, aamma Nunat Avannarlerni tappiitsutullu tusilartut ingerlatsivii. Ingerlatassap piviusunngortinnissaanut tapiissuteqartarnermut Nordens Velfærdscenter (NVC) (Nunat Avannarlerni Atugarissaarnermut Ingerlatsivik) akisussaaffimmik tigumminnittuuvoq.
Nunat Avannarliit aamma Kalaallit Nunaat, Savalimmiut Ålandilu inuit atuussinnaaffimmikkut annaasaqarsimasut akuulersinnissaannut tunngatillugu nunat tamalaani pisussaaffeqartuupput, ilaatigut Naalagaaffiit Peqatigiiffiani isumaqatigiissutini ilaanermikkut, aammalu Europarådimi aamma EU-mi suleqatigiinnernut atatillugu. Tamanna aamma nunanut Baltiskiusunut atuuttuuvoq. Nunat Avannarliit suleqatigiillutillu misilittakkat assersuutissatsialaallu assersuunnerinik iluaquteqartuunerat naleqartuuvoq, tassalu arlalinnut tunngasunut immikkoortitsisarnernut, inuiaqatigiit ikinnerussutilinnut, atugarissaarnermut aamma inuiaqatigiit allanngoriartornerannut tunngatillugit.
FN-ip inuit pisinnaatitaaffiinik suliaqarnerani Nunat Avannarliit pisussaaffeqarfigalugillu suliaqarfigalugit peqataapput. Inuit pisinnaatitaaffiinik tunngaviusunik Inuit Pisinnaatitaaffii pillugit Nunarsuarmi Nalunaarut (FN-imi inuit pisinnaatitaaffiinik nalunaarutaa, 1948-meersoq) tunngaviliivoq. Nalunaarut allaaserisanik (artikelinik) 30-nik imaqarpoq, taakku tamarmik ataatsikkut tunngavigisat, sutigullu tamatigut kiffaanngissutsit pisinnaatitaaffiillu nassuiarpaat.
Nalunaarut inuit pisinnaatitaaffiinut nunat tamalaani suliaqarnermut tunngavissiivoq. Pisinnaatitaaffiit ilaatigut inuttut politikkikkullu pisinnaatitaaffiit pillugit isumaqatigiissummi (CCPR-imi), kiisalu aningaasaqarnermi, inooqatigiinnermi kulturimilu pisinnaatitaaffiit pillugit isumaqatigiissummi (CESCR-imi), aamma ØSKR-imik isumaqatigiissutitut taaneqartartumi piviusunngortinneqarput. Saaffigisassanut immikkut ittumik isumaqatigiissutit eqimattakkuutaanut immikkut atugarliortuusunut saaffiginnitsitsipput, 1948-miillu tamatigoortutut inuit pisinnaatitaaffiinut ingerlatsiviup artikelii, qanorlu kikkunnut tamanut piviusunngortissinnaaneri erseqqissaavigai. Innarluuteqarneq pillugu suleqatigiinnermut Nunat Avannarliit ingerlataannut tamatumunnga immikkut attuumassutillit tassaapput inunnut innarluutilinnut pisinnaatitaaffiit pillugit isumaqatigiissutit (FN-imi innarluutilinnut isumaqatigiissut, UNCRPD), arnat pisinnaatitaaffii (CEDAW), aamma meeqqat pisinnaatitaaffii (CRC). Aamma Agenda 2030-mi FN-imi piujuartitsinissamut anguniakkat tassaapput Nunat Avannarliit suleqatigiinnerannut assorsuaq attuumassuteqartut.
Europarådi tassaavoq naalagaaffiit akornanni, nunap immikkoortortaani kattuffik, demokratii, naalagaaffinnut inatsisinik ingerlatsiffiusunut tunngaviit, aamma Europami inuit pisinnaatitaaffii pillugit illersuinissamik siunertaqartoq, kiisalu Europami suleqatigiinnermik annertunerusumik siuarsaaniartoq. Ullumikkut Europarådimi ilaasortat tassaapput nunat 46-t. Nunat Avannarlerni nunat Europarådimi ilaasortaapput, taakkulu inuit pisinnaatitaaffii pillugit suleqatigiinnerat Den Europæiske Menneskerettighedskonventionimik (Europami Inuit Pisinnaatitaaffiinut Isumaqatigiissummik) tunngaveqarpoq (Inuit pisinnaatitaaffiinik, aamma tunngaviusutut kiffaanngissuseqarnissamut pisinnaatitaaffinnik illersuinissamut Isumaqatigiissummik).
Innarluutilinnik suliassaqarfimmut Europarådi arlalinnik saqqummersitaqarsimavoq, ingammik atuussinnaaffikkut annaasaqarsimasunut arnanut niviarsiaqqanullu atugaqarfiit pillugit. Arnat niviarsiaqqallu atugaqarfii pillugit Istanbulimi isumaqatigiissut, aamma peqqissutsimut isumannaatsuuffeqarnermullu pisinnaatitaaffii attuumassuteqartuupput, taakkulu Nunat Avannarlerni nunanit tamanit akuerineqarsimapput.
2021-mi upernaami innarluutilinnut periusissiaq nutaaq Europa-Kommissionip saqqummersippaa: En ligestillingsunion: EU’s strategi for handicappedes rettigheder 2021-2030 (Naalagaaffeqatigiit naligiissitsisut: 2021-2030-mi innarluutillit pisinnaatitaaffiinut EU-p periusissiaa). Periusissiap siunertaa tassaavoq inuiaqatigiinni innarluutillit allatuulli tamakkiisumik peqataasinnaanissaannik qulakkeerinissaq. FN-ip innarluutilinnut isumaqatigiissutaa EU-p aammalu tassani nunat ilaasortat tamarmik akuerisimavaat. Periusissiakkut siuarsarneqartutut ataatsimoorussatut anguniagaq tassaavoq isumaqatigiissutip piviusunngortinnissaanik nukittorsaanissaq. Periusissiami qitiusutut tunngavigisat tassaapput naligiimmik isumaginnittarneq aamma immikkoortitsinnginnissaq. Pingaarnertut pilersitatut EU-kommissionip 2022-mi saqqummersissavaa ”European resource centre AccesibleEU”, taassuma tikinneqarsinnaanermik piumasaqaatip atuutsilernera tapersersussallugu.
EU-p tikinneqarsinnaanermut malitassaata (2019/882), 2019-imi upernaami atuutilersup pisortat aamma namminersortutut suliaqarfiusumi suliallit nioqqutit kiffartuussissutillu aalajangersimasut tikinneqarsinnaasunngorteqqullugit piumasaraa. Qarasaasianik tikinneqarsinnaanermut malitassap (2016/2102) siunertaa tassaavoq pisortani suliallit nittartagaat aamma oqarasuaatinut angallattakkanut ilanngussortakkat (app’it) atuisartunut, ingammillu inunnut atuussinnaaffimmikkut annaasaqarsimasunut tikinneqarsinnaanerulersinnissaat. Suliffeqarfimmi naligiimmik isumaginnittarneq pillugu EU-p malitassaa (2000/78) toqqaannartumik sunniiffeqarpoq, taamatullu aamma ipput ilaasunut pisinnaatitaaffiit pillugit malitassat, EU-p iluani, kiisalu ilaatigut Islandimi Norgemilu bussinik (181/2011), angallatinik (1177/2010), qimuttuitsunik (1371/2007), aamma timmisartunik (264/2004) ingerlaartunut atuuttut. Innarluutillit atugarisaat pillugit nalunaarusianik arlalinnik EU’s Agentur for Grundlæggende Rettigheder (FRA) (EU-mi Tunngaviliisutut Pisinnaatitaaffinnut Ingerlatsivik) saqqummiussisimavoq.
FN-ip innarluutilinnut isumaqatigiissutaata (UNCRPD-p) siunertarai innarluutilinnut tamanut inunnut pisinnaatitaaffinni tunngavigisatut kiffaanngissuseqarfiit tamaasa siuarnissaat, aamma tamakkiisumik naligiissumillu iluaquteqarnerit qularnaarnissaat, kiisalu taakku iluminni naleqassusaannik ataqqinninnerup siuarsarnissaa. Nunat Avannarliit tamarmik FN-ip innarluutilinnut isumaqatigiissutaa akuerisimavaat, aammalu isumaqatigiissummi tunngaviusut najoqqutassallu atugaalersissimallugit. Nunani Avannarlerni ataatsimoorussatut amerlasuunik ajugaaffiginiagassaqarpoq, aammalu iluatsilluartumik atugaalersitsilernermut ilisimasat amerlanerit pitsaasullu, kiisalu assersuutit pitsaasut pisariaqartinneqarput. Suliassaqarfiup sammisaqarfiusup inuit pisinnaatitaaffiisa iluani suliarisat FN-ip innarluutilinnut isumaqatigiissutaanik atuutsitsilernermut ingerlatanik tapersersuipput, aammalu isumaqatigiissutinik allanik ilanngussuipput, tamatigoortumillu inuit pisinnaatitaaffiinik innarluuteqarnermillu suliaqarnerit ilanngussorpaat.
Suliassaqarfiup sammisaqarfiusup iluani suliarisat Nordisk Ministerrådip Vision 2030-mut iliuusissatut pilersaarutaanut ilalersuipput, pineqarlutik kikkunnut tamanut peqqissuuneq atugarissaarnerlu pitsaasoq, naligiissitsisoq toqqissisimanartorlu pillugu anguniagaq 9, kiisalu anguniagaq 11, Nunat Avannarlerni inuiaat inuiaqatigiiffiannik, ingammillu meeqqat inuusuttullu oqaatigiumasaannik nukittunerusumik tusarsinnaatitaanissamut, aammalu Nunat Avannarlerni suleqatigiinnermi peqataaqataanermut, kiisalu nunat sanilerisat oqaasii kulturiilu pillugit ilisimasanik annertusaanernut tunngasoq. Suliaqarnerit aamma Nunat Avannarlerni tatiginnissutsip ataqatigiinnerullu attannissaannut, ataatsimoorussatut naleqartitat, aammalu kulturi, demokratii, naligiissitaaneq, akuulersitsineq, immikkoortitsisannginneq oqarsinnaatitaanerlu sammisaralugit Nunat Avannarlerni ataatsimoorfimmut tunngasuusunut anguniakkamut 12-imut ilalersuisuupput.
Suliassaqarfiup sammisaqarfigisap iluani suliarisat saniatigut innarluutillit kattuffiisa Nunat Avannarlerni suleqatigiinnerannut tapiissuteqartarnermut aaqqiissutaasoq, aamma NVC-p akisussaaffigisaanut tappiitsut tusilartullu suliaqarfigisaat inunnik pisinnaatitaaffinnik suliaqarnermut nukittorsaanermut ilersuisuuvoq.
Nunat Avannarlerni innarluutillit kattuffiisa suleqatigiinnerannut tapiissuteqartarnermut aaqqiissutaasoq aqqutigalugu nunami namminermi imaluunniit Nunat Avannarliit ataatsimoorussatut innarluutilinnut kattuffianit aaqqissuunneqartunut soqutigisaqaqatigiittut politikkikkut ilusilinnik Nunat Avannarlerni ataatsimiinnernut ataatsimeersuarnernullu tapiissuteqartoqartarpoq. Tapiissuteqartarnermut aaqqiissutaasup Nunat Avannarlerni tamarmi innarluutillit kattuffiisaa akornanni Nunat Avannarlerni suleqatigiinneq nukittorsarpaa, aammalu misilittakkanik paarlaateqatigiinnermut attaveqarfitsigullu suleqatigiinnernut (networkingimut) ilalersuivoq.
Nunat Avannarlerni tappiitsut tusilartullu suliffeqarfiata tunngavittut siunertaraa inuiaqatigiinni, eqqortiasutullu immikkoortisimasutut eqimattunut inunnut kattussatut isigisamikkut tusaasamikkullu annaasaqarsimasunut FN-ip innarluutilinnut isumaqatigiissutaanik atuutsitsilernissaq. Tusilarlunilu tappiitsunik suliassaqarfimmi ilisimasat ineriartortissinnaanissaannut Nunat Avannarlerni suleqatigiinneq tunngaviuvoq, nunammi ataasiakkaat tamarmik tusilarlutillu tappiitsuutaat nunami namminermi suliap isumagineqarsinnaanissaannut ikippallaarput. Suliassamiipput Nunani Avannarlerni ilinniartitaanerit, ineriartortitsinermik suliaqarnerit, kiisalu tappiillunilu tusilartoqarfiup iluani suliffiit kattuffiillu akornanni killeqarfiit qaangerlugit suliaqarnerit ataqatigissaarnerat. Suleqatigiinneq ingammik sulianik isumaginnittunut, pisortaqarfinnut, aamma ilisimatusarnermik ingerlatsivinnut saaffiginnippoq. Suliassaq pingaarutilik tassaavoq suliniutit, suleqatigiikkuutaat, isumasioqatigiinnerit aamma attaveqarfigisat aqqutigalugit Nunat Avannarlerni ilisimasanik ineriartortitsinerup paasisitsiniaanerullu ataqatigiissaarnissaa.
Suliassaqarfiup sammisaqarfiup taassuma iluani iliuuserisanut siunertaq tassaavoq ilisimasanik misilittakkanillu paarlaateqatigiittarfiliornissaq, kiisalu FN-ip innarluutilinnut isumaqatigiissutaata atuutsilerneranut pitsaasunik assersuutissiinissaq. Iliuuserisat inunni FN-ip innarluutilinnut isumaqatigiissutaanik atuutsitsinermi ilaasuni piginnaasanik nukittorsaapput, aammalu isumaqatigiissutip atuutsilerneranut assersuutitsialaat pillugit ilisimasaqalersitsillutik. Akuulersitsinissamik anguniagaqartuni nunat tamalaani allani suleqatigiinnernut ingerlatanullu naleqqiullugit iliuuserisat sunniivigeqatigiiffinnik pilersitsipput.
Allaat iliuusissatut pilersaarutit siuliisa ingerlanneranni iliuuserisat arlallit aallartisagaasimapput. Embedsmandskomitéen for Social og Helsepolitikkimit (EK-S-imit – Isumaginninnermik Peqqissuunermillu politikkimut Atorfilittat Ataatsimiititaliaanit) aningaasaliissuteqarnermut allakkat najoqqutaralugit suliassaqarfigisaminut toqqammavigisat iluani suliaqarnermik tamatuminnga Nordens Velfærdscenter (Nunat Avannarlerni Atugarissaarnermik Ingerlatsivik) ataqatigiissaarivoq. Nordens Velfærdscenter aningaasaliissutit qinnuteqarfigisarpai, aammalu nunani namminerni, Nunat Avannarlerni aamma nunat tamalaani suleqatigisartakkat attuumassuteqartut peqatigalugit iliuuserisat naammassiniartarlugit. Najoqqutassatut eqimattukkuutaat pisariaqartitsinerit malillugit, aammalu illua’tungerisat attuumassuteqarfigisat tamakku oqaloqatigalugit pilersinneqartarput. Najoqqutassatut eqimattukkuutaat suiaassutsit akornanni naligiissumik ataqatigiissitsiniarneq anguniagaralugulu HBTQI-mik tunngavilittut sinniisut ilanngunniarsarai. Anguniagaq tassaavoq ingerlataqarfiup nalaata ingerlanerani ilisimasanik pinngortitsisoqarlunilu siammarterisoqassasoq, taakku FN-ip innarluutilinnut isumaqatigiissutaata atuutsilerneranut piviusutigut malittarinnittunngorlugit atorneqarsinnaassallutik. Ingerlataqarfiup nalaani COSP-mut aamma CRPD-mut FN-ip naalagaaffeqatigiit peqatigisat ataatsimiisinnerinut atatillugu ukiumoortumik Nunat Avannarliit aaqqissuussaannik ingerlatsisoqartassaaq.
Nunat Avannarlerni innarluutilinnik suleqatigiinnermi meeqqanut inuusuttunullu isiginniffimmik nukittorsaaniarluni inuusuttunut innarluutilinnut soqutigisaqaqatigiit kattuffiinit sinniisunik peqataaffiusumik ukiumoortumik immikkut ilisimasallit ataatsimiittassapput. Ataatsimiinnerni sammisat imarisallu meeqqat inuusuttullu pisariaqartitaannik kissaatigisaannillu tunngaveqartinneqartassapput. Aamma inersimasut aalajangiussineranni meeqqanut inuusuttunullu isiginniffiup ilanngussornissaanut periusissat nutaat aammalu ilusaasut akulikinnerpaatut inersimasut isiginniffiannit attanneqartut ineriartortinneqassapput. Atuussinnaaffimmikkut annaasaqartunut meeqqanut inuusuttunullu ullumikkut pisutut sammisat pillugit oqallinnerit saniatigut inuusuttut sinniisaat aamma Nordisk Ministerrådip innarluutilinnik suleqatigiinnermut ingerlatai aamma Handicaprådi (Innarluutillit pillugit Siunnersuisoqatigiit) pillugit ilisimatinneqartassapput.
FN-ip innarluutilinnut isumaqatigiissutaata akuerisaaneratigut naalagaaffeqatigiit peqatigisat FN-ip immikkut ittumik innarluutillit pillugit ataatsimiititaliarsuanut atuutsitsilerneq pillugu nalunaaruteqartartussaapput. Nunat Avannarlerni, kiisalu Kalaallit Nunaanni, aamma Savalimmiuni Ålandimilu isumaqatigiissutip qanoq atuutsilernera pillugu kisitsisit naatsorsueqqissaakkat ilisimasallu suliarisarnissaat pingaartuupput. FN-ip innarluutilinnut isumaqatigiissutaata atugaalersinnera pillugu ilisimasanik katersuinissamut Nordens Velfærdscenter nutarsakkamik suliassaqartitaalissaaq, aammalu FN-imut Nunat Avannarliit nalunaaruteqartarnerannik malitseqartitsisassalluni, ilanngullugit nunani namminerni atuutitsilernermik misissuinermini saqqummiussaanik FN-ip inassuteqaataanik malitseqartitsinerit.
Ingerlataqarfiup nalaani ullumikkut pisunik attaveqarfinnik ilisimatusarnermillu suliniutinik nalunaarsuisoqassaaq. Taakku Nunat Avannarlerni innarluutillit pisinnaatitaaffiisa qanoq atugaalersinneri pillugit ilisimasanik ilalersuuteqassapput. Innarluutillit qanoq annertutigisumik ilisimatusarnermi peqataasarnerannik nalunaarsuinerit aamma takutitaqassapput.
Nordens Velfærdscenterittaaq nunat tamalaani kattuffiit assigiinngitsut, ilaatigut nunap inoqqaavisa kattuffiisa FN-ip innarluutilinnut isumaqatigiissutaanik malitseqartitsinermik suliaqarnerannik misissueqqissaarinerup naammassinissaanut nunami namminermi aamma Nunat Avannarlerni suliaqartuusut ilisimatusarfittullu ingerlatsiviit peqatigalugit suliassaqartitaassaaq. Aamma suliaqartut attuumassutillit, soorlu EU Disability Platform’ip qanoq FN-ip innarluutilinnut isumaqatigiissutaanik suliaqartuunera malittarineqartariaqarpoq.
Naak Nunat Avannarlerni nunat annertungaatsiartunik paasissutissanik, naatsorsueqqissaarinernik, aamma ilimanaataasartunik innarluutilinnut pissutsinik inuunerminnilu atugarisaanni allanngoriartornermik malinnaasinnaagaluarlutik nunat periutsit assigiinngitsut atorlugit assigiinngilaartunik periuseqarlutik naatsorsuisarput, aammalu eqimattuukkuutaat assigiinngitsunik nassuiaasertarlugit, tamakkulu misissueqqissaarinerit assersuunneqarsinnaasut suliariniarnerinik ajornakusoortitsipput. Allanngoriartorneq malinnaavigisinnaaniarlugu, aammalu sanngiiffigisat ersersissinnaaniarlugit innarluutilinnik suliaqarfiusumik assersunneqarsinnaasunik naatsorsueqqissaarutinik suliaqarnissaq pingaartuuvoq.
Nalunaarummi Nordic indicators for cooperation on disability’mi inassuteqaatinik malittarinnissutitut ingerlatsiviup nalaani suliassaqarfiit sisamat iluini naatsorsueqqissaarutit suliarineqarlutillu assersuunneqassapput, tassaasuni: immikkoortitsinerit, ilinniagaqartitsinerit, suliffeqarluni inuunerit aamma tikinneqarsinnaassutsit. Iliuuserisanut anguniakkat tassaapput Nunat Avannarlerni innarluuteqarneq pillugu assersuunneqarsinnaasutut naatsorsueqqissaarutinik suliaqarneq, aammalu Nunat Avannarlerni FN-ip innarluutilinnut isumaqatigiissutaata atugaalersinnera pillugu ilisimasat. Innarluutillit pillugit naatsorsueqqissaarineq pillugu EU-mi suleqatigiinneq malitseqartitaassaaq. Nordisk Medicinalstatistisk Komitémik (NOMESKO-mik – Nunat Avannarlerni Nakorsaatit pillugit Naatsorsueqqissaarinermut Ataatsimiititaliarsuarmi), aamma Nordisk Socialstatistisk Komitémik (NOSOSKO-mik – Nunat Avannarlerni Isumaginninneq pillugu Naatsorsueqqissaarinermut Ataatsimiititaliarsuarmi) suleqatigiinnerit oqaluuserineqassapput. Suliniutip piviusunngortinnissaa MR-JUST-ilu oqallissutaassaaq.
Nunat Avannarlerni atugarissaarnermut iluserisamik piujuartitsisumik allanngoriartortitsinissaq innuttaasuni sulisinnaasusilittut ilaasut sapinngisamik amerlanerpaat suliffeqartuunerannik tunngaveqarpoq. Nunat Avannarlerni atugarissaarfittut inuiaqatigiinni suliffeqarluni inuuneq ingerlatsisuuvoq, aammalu inuussutissarsiorfimmut aamma inunnut ataasiakkaanut aalajangiisumik pingaaruteqartuulluni. Sulisartut amerlasuut piginnaaneqartullu, sulinermi atugarisat pitsaasut, aamma sullivimmi isumannaallisaavik pitsaasoq Nunat Avannarliit minguitsut, unammillersinnaasut, aamma isumaginninnikkut piujuartitsisuusut pilersinnissaannut aalajangiisuupput. Tamanna ilinniagaqartitsinermik suliffeqarfimmilu politikkimik ilanngussuisumik pisariaqartitsivoq. Aamma tamanna ilisimatitsiniarnermik iliuuserisanik, aamma suliffeqarfimmi innarluutillit inissinnissaannut periarfissanik pitsaanerusunik tunisaqarniarluni sulisitsisuni, sulisartuusuni, aamma inuiaqatigiinni tamatigoortumi isummamik allannguinissamut iliuuserisanik pisariaqartitsivoq. Nalunaarummi The Future of Work in the Nordic countries: Opportunities and Challenges for the Nordic Working Life Models’imi (2021-meersumi) inerniliissutit assigalugit Nunat Avannarlerni nunat Nunat Avannarlerni tamakkunani inuiaqatigiinni suliffeqarfimmilu annertusiartortutut inooqatigiiffimmi avissaartuukkiartornerit akiorniarlugit periusissianik pitsaanerusunik suliaqassapput. Nunat Avannarlerni nunanut COVID-19-ip kingorna piffissami siunissami sulinermut ikaarsaariarnermik isumaginnissinnaanerannut tamanna qitiusumik tunngavigisassaavoq.
Nunat Avannarlerni suleqatiginnermi suliassaqarfiit pingaarnersiukkat ilaat tassaavoq nunat akornanni nuttarsinnaassutsimut killeqarfinni akornutaasut sammisaralugillu peernissaat. Aamma inunnut atuussinnaaffimminni annaasaarsimasunut akornutissanik piiaasussanik EU immikkut ittunik iliuuserisaqarniarpoq. Suliassaqarfittut sammisaqarfimmi tassani suliarisat inunnut killiligaanngitsumik nuttarsinnaanermik siuarsaapput, tassalu taakkununnga Nunat Avannarlerni taakkunani inatsisit aamma allaffissornikkut suliarisartakkat assigiinngitsut pissutigalugit killeqarfinni akornutissanik aporfissalernissanik aarleqquteqarfiusunut.
Suliassaqarfittut sammisaqarfimmi suliat anguniagaq 7-imut ilalersuisuupput, tassaasut minguitsunngortitsiniarnermut digitaalimillu ineriartortitsinerup piumasaqaatigisaannut naleqquttunik, aammalu Nunat Avannarlerni killiligaanngitsumik nuttarsinnaanermik tapersersuisunik piginnaasanik, aamma suliffeqarfinnik ingerlalluartuusunik ineriartortitsinissaq pillugu Nordisk Ministerrådip iliuusissatut pilersaarutaaniittut, aammalu anguniagaq 8-mut, tassaasumut Nunat Avannarlerni nunat suli qanimut attavileqqinniarlugit digitaalinngorsaanermik ilinniagaqarnermillu iluaquteqarniarnermut tunngasumut.
Suliaqarneq taanna killeqarfinni ajornartorsiutinik qulaajaanermik, aammalu iluarsiissutitut siunnersuutinik saqqummiussaqartuni sulialinni innarluutilinnik isiginniffimmi piginnaasanik nukittorsaavoq, taamaalisukkullu Handicaprådimi ilaasortani killeqarfinni akornutaasut pillugit suleqatigiinnermi piginnaasanik annertusaavoq. Ingerlatsiviup nalaani Nunat Avannarlerni innarluutilinnut iluarsiissutinik ineriartortitsinissaq siunertaralugu Nordisk Ministerrådip suleqatiginnermik isumaqatigiissusiornissaq sulissutiginiarpaa, taamaalillutik assersuutigalugu piffissami sivikinnerusumi Nunat Avannarliit nunaanni allami sulinissamut periarfissaqalissallutik. Immikkut ilisimasalittut eqimattuusutut suliaqarnernik taakkuninnga piviusunngortitsineq Handicaprådip tapersersugaraa.
Nunat Avannarlerni nuttarsinnaaneq innarluuteqarnerlu pillugu killiffigisaq pillugu nalunaarusiortoqassaaq. Nalunaarutip isumaginninnermik suliffeqarfimmilu suliassaqarfimmi killeqarfinni aporfissat sammissavai. Bistandskonventionip (Ikiorsiisarnernut isumaqatigiissutip) iluarsaannera malittarineqassaaq, taassumalu innarluutilinnut pingaaruteqassusia misissoqqissaarneqassaaq.
Paarlaateqatigiittarnermik ingerlatsivik Nordplus inunnut atuussinnaaffimminni annaasaqarsimanertik pissutigalugu immikkut ittumik tapersersorneqarnissamik pisariaqartitsisunut immikkut ilassutaasunik aningaasaliissutinik neqerooruteqartarpoq. Ingerlatsiviup nalaani ilinniagaqartut innarluutillit Nordplusimik ingerlatsivik aqqutigalugu paarlaateqatigiinnissaq pillugu qinnuteqartut qanoq amerlatiginersut malittarineqassapput. Nordplussimik ingerlatsivimmik ussassaarineq pillugu suleqatigiinneq pilersinneqassaaq, tamannalu inuusuttunut innarluutilinnut sinniisut ukiumoortumik ataatsimiisittarnerisigut pissaaq.
Killeqarfinni akornusersuutit pillugit suleqatigiinnerup iluani sulialinnut ukiumoortumik isumasioqatigiisitsisoqartassaaq. Tassani aamma ussersuutinik oqaasiliortaatinik attaveqarfimmi nutserisartunik aaqqiissutinut, nuttarsinnaanermullu tunngatillugit oqaloqatigiinnernik ilanngussuisoqassaaq. Ilinniartut nuttarsinnaaneri pillugit siusinnerusukkut suliarisat malitseqartinneqassapput. Ministerrådip innarluutilinnik killeqarfinnillu aporfissanik ingerlatanik akisussaaffeqartutut suliallit attuumassutillit taakku akornanni suleqatigiinneq nangitsissavaa. Tamanna assersuutigalugu Handicaprådimut, Grænsehindringsrådimut (Killeqarfinni akornusersuutit pillugit siunnersuisoqatigiinnut), aammalu paasisitsiniaasarfimmut Info Norden’imut tunngasuuvoq. Suliarisat suleqatigiinnermik aaqqissuussiffiit nalinginnaasumik missingersuutaasa iluini piviusunngortinneqassapput.
Ullumikkut EU-mi nunat ilaasortaasut akornanni illua’tungeriilluni innarluutiliunermik akuersaarinermik peqartoqanngilaq, tamannalu innarluutilinnut ajugaaffiginiagassaavoq, taakkumi namminneq nunagisaanni innarluuteqartutut allagartaataat nunani ilaasortani allani immaqa akuerineqarneq ajorput.
EU-mi innarluutillit allagartaat (EU Disability card) innarluutillit nunat killeqarfii qaangerlugit kiffartuussissutinut naligiissumik attaveqarnissaannik qulakkeerivoq, pingaarnertut suliassaqarfinni kulturimi, sunngiffimmi, timersornermi angallannermilu. Allagartaq inuiaqatigiinni naligimmik suliaqarfigisamillu peqataanermut ikiorsiissutitut atuuppoq.
2016-imiilli allagartap atornissaanut Finland aamma Estland piareersaatitut ingerlatsivimmi peqataasimapput. 2021-2030-mut EU-p innarluutilinnut periusissiaaniippoq aallartitsissutitut pilersitaq, EU-mi innarluutillit allagartaannik 2023-mi nunani ilaasortaasuni tamani pissarsiassanngortitsisussaq. Ingerlatsiffiup nalaani allagartamik Finlandip aamma Estlandip misilittagai malitseqartinneqassapput, paasissutissanillu paarlaateqatigiinnermut aallaavissanik pilersitsiortortoqassaaq.
2030-mi nunarsuarmi Nunat Avannarliit nunat immikkoortuini piujuartitsisuunerpaallunilu akuulersitsisuunerpaanissaat naatsorsuutigineqarput. Nunarsuaq sukkasuumik digitaalinngorsagaavoq, qarasaasiamilu kinaassusermik paasisaqartitsissutinik akuulersitsinerit Nunat Avannarlerni nunani tamakkunani innuttaasunut pisortaqarfinnik attaveqarnernik pisariillisaassapput. Nunani namminerni inissisimaffinni Nunat Avannarliit qarasaasiatigut kinaassusermik paasisaqartitsissutitut aaqqiissutinik ingerlalluartunik peqarput. Nunat Avannarliit suleqatigiinnerinut toqqammavigisat iluanni nunat immikkoortoqarfiani nunat sinnerini digitaalimik kiffartuussissutini Nunat Avannarlernit, nunanillu Baltiskiusunit digitaalimik atuisartut nunamit angerlarsimaffimminnit kinaanerminnik ilisarititsinissamut e-ID-mik atugaqarsinnaanissaat aalajangiunneqarsimavoq.
Ingerlatsiviup nalaani Nunat Avannarliit Baltikumillu killeqarfii qaangerlugit atorneqarsinnaassasunik nunat namminneq qarasaasiakkut ID-mik iluarsiissutaannut attavilerneqarsinnaasunik innarluutilinnut kiffartuussissutit sorliuneri misissorneqassapput. Suliniutip piviusunngortinnissaa MR-digitalilu oqallissutigineqassaaq.
Suliffeqarfiup avataanit nalilersuineq 2024-mi aamma 2026-mi ingerlanneqassaaq. Inernerisat ingerlatamik nalunaaruteqarnermut aamma Handicaprådip suliaqarneranut atatillugit EK-S-imut saqqummiunneqassapput. Misissuisoq suliarisanut tamakkununnga suliniutinut siulersuisutut atuuttunut suliffeqarfinnut tamakkununnga attaveqarpoq. Killiffimmut nalunaarut Nordens Velfærdcenterimi ministerrådip innarluutilinnut siunnersuisoqatigiit allattoqarfianit sanilliunneqassaaq. Ingerlatap 2023-mi, 2025-mi aamma 2027-mi killiffia pillugu Nordisk Råd ilisimatinneqassaaq. 2024-p kingornatigut ingerlataq misissorneqassaaq, tassuuna siunissami takorluukkanut iliuusissatut pilersaarutaasumut naapertuuttoqarnera qularnaarniarlugu.
PolitikNord 2022:736
978-92-893-7421-7 PDF
978-92-893-7422-4 ONLINE
http://dx.doi.org/10.6027/politiknord2022-736
© Nordiska ministerrådet 2022
Layout: Mette Agger Tang
Ungaluani assilisaq: Ritzau/ Scanpix
Saqqummersinneqarpoq: 2022-mi decembari
Nunat Avannarliit suleqatigiinnerat tassaavoq nunarsuarmi nunat immikkoortuini annertunerpaamik suleqatigiinnerit ilaat. Tassaniipput Danmark, Finland, Island, Norge aamma Sverige, kiisalu Savalimmiut, Kalaallit Nunaat aamma Åland.
Nunat Avannarliit suleqatigiinnerat politikkikkut, aningaasaqarnikkut kultureqarnikkullu toqqammaveqarpoq, tassaavorlu Europami aamma nunat tamalaani suleqatigiinnermi pingaarutilittut ilaasoq. Nunat Avannarlerni inuiaqatigiit Europami nukittuumi Nunat Avannarliit nukittuut sulissutigaat. Nunarsuarmi avatangiisumi Nunat Avannarlerni aamma nunat immikkoortuini soqutigisaasut naleqartitallu Nunat Avannarlerni suleqatigiinnerup nukittorsarniarpai.
Nunat akornanni naleqartitat ataatsimoorussat Nunat Avannarliit nunarsuarmi nunat immikkoortuini nutaaliornerpaatut unammillersinnaassuseqartullu ilaattut nukittorsagaaneranut ilalersuipput.
Nunani Avannarlerni Ministerit Siunnersuisoqatigiivi
Nordens Hus
Ved Stranden 18
DK-1061 København
www.norden.org
Nunat Avannarlerni saqqummersitat amerlanerit atuakkit: www.norden.org/da/publikationer